Lavastaja töö pakub mulle suurimat vaheldust ja laiendab minu silmaringi. Tööd koreograaf-lavastajana ma alustasin 17-aastasena, kui alustasin õpingutega J. Vitola nimelises Läti Muusika Akadeemias. Koreograafiliste numbrite lavastamine oli üks osa õppeprotsessist. Algusest peale olen kasutanud tööks meetodit, kus mõtlen läbi terve tantsukoreograafia iseseisvalt ning prooviajal saalis näitan seda oma tantsurühmale ja solistidele. Hiljem aastatega taipasin, et koreograafilise kombinatsiooni lavastamist ei saa võtta kui kindlas järjekorras liigutuste kombinatsiooni.
Lavastuse protsessi alustades panen paika põhisuunad:
- Koreograafilise lavastuse loomise eesmärk (konkursside ja kontsertide tantsud, tants, kui osa etendusest)
- Koreograafilise lavastuse teema või idee (tantsu idee tekib - kuulates muusikat, jalutades looduses, lugedes head raamatut, huvitavatest ideedest õpilaste poolt)
- Muusika ja rütm
- Koreograafilise lavastuse ülesehitus
- Esinejad - solist või tantsurühm, professionaal või harrastaja
- Stiil ja vorm
- Koreograafilise lavastuse leksika - liigutuse, tantsu joonise ja kompositsiooni arenguloogika
- Tegelaskujude iseloomulikud omadused
Lavastaja töö käigus kasutan oma töös erinevaid tantsustiile - klassikaline ja estraaditants, kaasaegse tantsu stiile jne. Töötasin nii suurte gruppidega (100 inimese osavõtul laval korraga), kui ka väikeste gruppide ja solistidega. Lavastasin nii väikesi koreograafilisi miniatuure, kui ka terviklikke tantsuetendusi. Minu lavastustes võtsid osa erineva vanuse (lapsed, kui ka täiskasvanud) ja professionaalse tasemega rühmad (harrastajad, balleti, draama ja koori artistid, ooperi- lauljad).
Iga koreograafiline lavastamine - see on eluprotsess, kus kõik tegevused oleksid omavahel seotud, täiendaksid üksteist ja moodustaksid ühe terviku.
